Aram Bartholl on otsustanud alustada oma vanade teksaste kogumist millel on taskule kulunud mobiili jälg. Lihtne idee millega näidata kuidas mobiil on ajas muutuva mõõtmega vidin.
Loodame, et inimesed ikka hakkavad talle oma kantud teksasid annetama ja mehe kollektsioon täieneb jõudsalt.
Blogger on nõme peab selle teksti kohustuslikuks alguseks panema. Ja selle pärast kasutan ma nii tööalaselt kui eraviisiliselt alati WordPress tarkvara.
Puhtalt harjumusest ja huvist on see mul ka alati omas serveris ehki wordpress.com võimalused on lihtslat blogi pidajale väga piisavad.
Oma isiklikud blogid olen ma vaikselt aegade jooksul sidunud Fantastico tarkvaraga. Lihtsam hallata uuendamise puhul neid nii. Lähed oma hosti Cpaneli kaudu Fantastico alla ja ühe vajutusega on kõik korras (vahel läheb metsa ka).
Sama mõtlesin ka eile kui asusin 2.5.1 tarkvara uuendama 2.6 vastu mida Fantastico pakkus. 2.6.1 pole nenedeni veel vist jõudnud.
Väike upgrade ja kõik nagu toimiks. Ainult, et ühes blogis ei saanud ma enam sise logida. Sessioon loodi aga admin poolt ma ei näe. Loomulikult ei lähtunud ma järjekordselt ütlusest rtfm ja ei saanud ennem teada, et sellist probleemi on paljudel olnud.
Lõpp tulemuseks pidi ikka 2.6.1 failid käsitsi serverisse tõstma ja uuendama tarkvara veelkord. Peale mida kõik toimib probleemideta.
Teisel blogil viis Fantastico uuendus kõigi kategooriate nimetused minema. Nende tagasi saamiseks pean nüüd ikka näpud andmebaasi kallale ajama.
Kolmdandat blogi, mis ka kõige suurem ei julgenud ma lõpuks endam üldse uuendada. Las jookseb veel mõni aha 2.5.1 peal kuniks Fantastico avatsab, et WP on vahepeal juba mitu parandust välja andnud.
Viimased päevad on tõsiselt laostavalt mõjunud ja pärsivad arengut. Päevade viisi internetis ostides, uurides ja katsetades võtab ära suure osa innukusest õhtusel ajal asjaga edasi tegeleda. Lisaks veel jube sügisene hõngus keset suve.
Tulemuseks on tõsiselt mitte midagi viitsimis tunne õhtuks. Kuigi selle võiks sisustada paljude uute teenuste tööle panemiseks. Selle asemel hoopis sisustab mu aega kanla 7 oma hea glämmiga.
Teadjamad inimesed on kursis, et kuulun nn. IBM austajate klanni. Ehk kõik minu isiklikud laptopid on olnud selle firma tooted. Ja tänu nende kvaliteedile ja välimusele ei plaanin veel seda alustatud rada jätkata.
Samas hiljuti Elioni DigiTV videolaenutusest mingit odavat komöödiat peale rannas logelemist vaadates võtsin laualt sõbra Macbook Airi. Jah jah selle mida enam endale tahaks täna.
Ilus oli, mugav oli ja kvaliteetne paistis ka teine. Just see miks ma pean eelistuseks number kaks IBM järel Apple rüperaale (Dell kõlbab samuti veel lauatarbe toodetest kasutada).
Kuid nüüd sai vaadatud milline on kurikuulsa Voodoo nime kandev Envy 133. ülikerge ja õhuke nagu Air ning soliidselt kandiline ja must nagu IBM. On küll läikega must aga väike bling-bling ei tee ka paha.
Numbri friikidele ja MacBook Air fännidele, et Envy on 13.3 tolli, 1.4 kilo ja 1.7 sentimeetri paksune kunstiteos. Seega õhem kui Air selle paksemas osas (1,94 cm).
Kui ma peaksin vajama midagi soliidsemat kui soliidne T seeria IBM vaatasin ma tõsiselt Voodoo poole. Hinna ca. 2100$ juures võiks tsiteerida maadevahetus ministri Reiljan Villut “pole paha”.
Ainuke mure kõige selle juures on, et tegu on HP tootega sisuliselt. Loodetavasti küll parema koostekvaliteediga aga siiski HP. Ja HP pole just minu lemmik rüperaalide tootja.
Pentaxi aktivistid on hakkama saanud toreda hobiprojektiga. Nimelt on neil õnnestunud saada ilmavaatlus õhupalliga kõrgustesse Pentax K10D millega pildistati meie koduplaneeti.
Pilte vaata http://www.flickr.com/photos/arena5/sets/72157606119049987/
Infot saab siit http://blog.flickr.net/en/2008/07/28/pentax-k10d-in-space/
Hiljuti algas Maaleht.ee keskkonnas väike võistlus “Minu töökas naaber” Mille käigus oodatakse lugejatelt fotosid naabritest kes vääriks tunnustamist.
Kuna esimese hooga tundus, et kas veavad ikka omal kampaania käima. Tänaseks paistab, et läheb küll. Saatsin neile alguses mõned pildid. Olid teised Flickri galeriis ilusti olemas.
Mõni päev hiljem aga vaatasin, et ossa. Lausa hääli on hakanud tulema minu piltidele. See pani mõtlema, et kas on võimalik alternatiivkanaleid pidi reklaamides saavutada sellisel kongrusil võit?
Rakendame järgmisi samme:
Esimese sammuna muidugi MSN.
Teise sammuna kindlustame tagalat Orkutis. Sorry on küll mu esimene späm seega ehk annate andeks.
Kolmanda lahendusena tulid blogid. Päris kõikides blogides milles olen osaline seda ei rakenda. Kui siis vaid mainime ära.
Neljandaks lendame foorumitele peale. Vaatame milline saab olema tulemus sealt.
Viiendaks saadame kindluse mõttes veel mailid ka laiali mõnedele.
Sina saad aga oma hääle anda SIIT!
28. augustil loeme lõpp skoori kokku ja vaatame kas oli ka kasu.
Nokia E50 1.3 MP kaamera crap
Kunagi rääkis enamik tehnikajüngreid, et milleks mobiili kaamera. See on mõttetu ja energiat raiskav lisa, mis pakub lõbu vaid noortele ja nooremeelsetele.
Viimased aastad on aga märgatavalt parandanud kunagist ähmast värvide segu. Ja pilt on kiireks tervituse saatmiseks juba tõesti kõlbulik. Isegi 1.3 MP Nokia E50 telefoni kaametaga võib parima tahtmise korral pilti teha.
Tehnikajünrid tõid enda juttu kaitseks alati välja (ja toovad paljud siiani), et kui ma pildistan siis võtan kaamera kaasa. Aga kui sa pildistad mitte pulmi ja matuseid ja enda lõbuks mõne kaadri on see juba ju ruumi raiskamine.
Nädalavahetusel Lätis Metallicat kuulama minnes tegin ka mina seda, et võtsin oma tavalise Nikon D70 asemel Olympuse seebi. Ja kui nüüd ausalt tunnistada siis vaatamata selle seebi suhteliselt kõrgele hinnale tegi ta üsna saasta pilti.
Seega milleks peaksin ma edaspidi teda kaasa võtma? Ei peagi sest näiteks kui osta endale Nokia N95 või mõni sarnase klassi telefon saame me korraliku telefoni kõikvõimalike lisadega ja kaamera millega võib juba seebikaga võrdväärset fotot teha.
Paljud kukuvad paukuma, et tegu on ju kalli telefoniga. Aga kui võtame väikese arvutuse praeguste hindade juures. Elisa maksan odavaim N95 6599.- kui arvutame sellest maha seebiks hinna milleks on ca. 2000.- jääb alles 4599.- mis on umbes 1000.- kui keskmise Eesti wannabe mobiil. Seega maksame mugavuse ja tohutute võimaluste eest ca. 1000.-
Samas on ka märgtavalt odavamaid lahendusi näiteks Nokia N73 millel pakutakse 3.15 MP kaamera ja nagu ka N95 puhul on see Carl Zeiss kirjadega optikat omav. Elisas on hinnaks 3599.- ja see on juba hind millega võib ostma hakkata. Arvutades maha 2000.- keskmist digikat on järgi 1599.-, mis on märgatavalt vähem kui keskmise Eesti wannabe telefoni hind.
Seega minu puhul kes kasutab vajadusel korraliku peegelkaamerat aga samas sooviks pidevalt kaamerat kaasas kanda on Nokia telefon märgatavalt kasulikum kui seebikas. Taskud pole nii pungil ja vajadusel saab alati klõps tehtud.
Mis juhtub kui ühel hetkel sinu ümber kaob kära, müra ja tõmbemine? Minu esimene reaktsioon on - oh vaikus, lõpuks.
Mõned aastad tagasi kui läksin suvel puhkusest mõnda nädalat maal isa juures veetma, oli selline mõte just esimene reaktsioon minu peas. Sa astud ühe depressiivse Eesti väikealevi rongijaamas maha ja mõne minuti möödudes oled sa löödud õntsast rahust, millesse sind haaratakse.
Umbes nädal hiljem aga hakkasin ma juba päevi lugema millal ma tagasi linna saan. See rahu oli mulle väsitavalt mõjunud. Lugesin päevi millal saan tagasi Tallinna.
Tallinna naasmine on alati olnud, isegi vaid päevasest eemal olekut naasted tunde tekitaja “ma olen jõudnud koju”.
Aga tagasi depressiivse vaikuse juurde. Linnainimesena on see pidev sebimine ja tõmblemine nii igaoöevane, et kuigi tihti mõtled tahaks minema saada. Siis eemaldudes sellest tekivad võõrutusnähud.
Selle nädala alguses pandi minu kodumaja eest läbi minev maantee remonti. Tallinn üks põhimagistraale mille juures hea, et ma ei lubanud mütsi ära süüa kui see remonti läheb. Olukord oli sellel teel ikka väga jube ja ma ei uskunud, et nad selleni remondidni jõuavad. Ets lubanud siin nii mõndagi asja ennem.
Ja täna ongi esimene tagasilöök. Nädala sees kesklinnas enamuse tööpäevast veetes ei saanud sellest vaikusest veel aru. Täna aga olles kodus on see vaikus kummaline. Mul on tunne nagu ma elaksin mõnes Tallinn lähedases väikeasulas nt. Kohila. Üksikud autod aga üldiselt valitseb vaikus. Naabrid oleks ka nagu kuhugi kõik ühe hetkega kadunud.
Ja see vaikus kui liiga palju seda kuulata hakkab kõrvadele.
Kui inimene otsib Google kaudu Õllesummeri infot, arvab Google, et Õllesummeri enda koduleht pole mitte midagi väärt. Pakutakse Rada7 foorumit, uudiseid ja pileteid.
Online meedia domeenide otsing Eestis pole populaarsust võitnud läbi Google. Ikka ja jälle Neti.ee alt nagu kunagi Vaata Maailma õpetas.
Näited Google Trends kaudu
Vaatame üle ka märksõnad
Lõpetuseks Alexa trendide graafikud 6 kuu lõikes